Parsylardy oısyratqan Tomırıs

 Tumar [Tomırıs] bul shaıqastyń sheshýshi bolatynyn bilgen. Ol salqynqandylyqpen urys taktıkasynyń egjeı-tegjeılerin josparlap otyr. О́ziniń áskerı kıimin kıip, qolyna qarý alyp, qanatty qar barysynyń rýhyn shaqyryp, ekpindep basyp, kıiz úıden tysqa shyqty. Syrtta ony qalyń áskeri kútip otyrǵan. Soǵys júrgizýge qabiletti barlyq taıpalastary bul sheshýshi aıqasqa attanǵaly otyr. Bári de jeńiske jetkenine senimdi...

 Úsh myń jyl buryn Qazaq dalasynda ataqty arǵy atalarymyz – qýatty saq taıpalary ómir súrgen. Grekter olardy kentavrlar (ejelgi Grekıa mıfinde at basty adam) dep atap, olardy ańyz qylǵan. Kóne grek tarıhshysy Gerodottyń deregine súıensek, áıgili Gerakl da saq halqynan shyqqan.

 Saqtardyń jerlerin eshkim jaýlap ala almaǵan. Dushpandar saq áıelderinen ólerdeı qorqatyn, óıtkeni olar er azamattarmen teń dárejede soǵys ónerin kórsete bilgen. Sonymen birge, batyrlardy erlikke jigerlendirgen.

Saq patshaıymy Tumardyń esimi ejelgi jazbalarda Tomırıs dep kórsetilgen. Tumar – massagetterdiń patshaıymy, skıf halqynyń kósemi Ishpaqaıdyń urpaǵy, skıfterdiń patshasy Madııdiń shóberesi, massagetterdiń patshasy Sypyrdyń qyzy nemese nemere qyzy.

 Ol bala kezinen áskerı is-qımyldar men qarý-jaraq paıdalanylatyn ortada ósken. Ákesimen birge qýǵynshylardan kóp ret qashyp qutylǵan. Al bes jasynan beri asaý atqa minip júrgen. Alty jasynda qolyna aqınaq – qysqa semserdi ustap, jattyǵa bastaǵan. Patshaıymnyń anasy Tomırıstiń sábı shaǵynda baqılyqqa bolǵan. Kishkentaı qyzdy ákesi tárbıeledi.

 Tomırıs boı jetken soń tıgrahaýdtardyń bıleýshisi Rýstamǵa turmysqa shyqty. Hansha uzaq ýaqyt boıy úılený toıynyń durystyǵyna kóp shúbá keltirip júrgen. Alaıda, bir kúni Rýstamnyń jadyraǵan kúlkisin kórip, otaý qurýǵa kelisti. Úılený toıynan keıin kóp uzamaı Tomırıstiń ákesi dúnıeden ozdy. Osydan soń ókimet Tomırıstiń qolyna kóshti.

Ákesi ólgennen keıingi jalǵyzdyǵy janyna qatty batty. Al kúıeýi bar ýaqytyn toı-tomalaqqa arnap, ań aýlaǵan. Jubaılardyń arasy salqyndaı túsedi. Bul kezde Tumar jáne saqshy Baqtıardyń arasynda mahabbat sezimi oıandy. Tomırıs Baqtıardy qatty jaqsy kórgenine qaramastan, ol opasyzdyq jasady...

 B.z.d. 530-529 jyldary Mıdıa eliniń patshasy Kır kóptegen elderdi ózine baǵyndyryp, «Azıa ámirshisi» ataǵyna ıe bolyp, Uly Dalaǵa qarsy joryqqa shyqty. Shaıqastardyń birinde Kır patshasy Tomırıstiń jubaıy Rýstamdy óltirip, Tumardyń balasy Sypyrdy qolǵa túsirgen. Tutqynda Tomırıstiń uly da mert boldy. Al Kır kóshpendiler eline elshi attandyryp, olardyń hanshasyna ózine turmysqa shyǵýyn surady. Sonymen birge, bir halyqqa beıbit jolmen birigý týraly usynys jasady. Tumar Kır patshasynyń usynysyn qabyldamaı, onyń qanǵa toımas basyn qanǵa tunshyqtyrýdy ýáde etedi. Aqyry, sózine turǵan patshaıym parsylarǵa qarsy urys júrgizedi. Osylaı massagetter jeńiske jetedi. Sheshýshi aıqasqa saq áıelderi qatysqan. Bul oqıǵany grek tarıhshysy Gerodot «eń keskilesken jáne uly shaıqas» dep sýrettegen.

Al Baqtıar jasaǵan opasyzdyqtyń kesirinen kóptegen saq jaýyngerleri urys dalasynda qaza tapqan. Tomırıs Baqtıar men Kırdiń bastaryn shaýyp alyp, qan toltyrylǵan sabaǵa tyǵyp, «Ańsaǵanyń qan edi, ish endi sony!» – dep aıqaılady.

 Alǵyr strateg Tomırıstiń halyq arasyndaǵy bedeli zor boldy. Ol dúnıeden ótken soń úsh birdeı ámirshi saq memleketin basqardy. Sonymen birge, halyq arasynda mynadaı áńgime bar. Saq áıelderiniń jaýyngerleriniń rýhy bıik bolǵany sonshalyq, olar óz taıpalaryn qorǵaý úshin bárine de daıyn bolǵan. Osylaı urysty tıimdi, qolaıly ádispen júrgizý jáne sadaqpen atý úshin jaýynger áıelder keýdesindegi sút bezderin alyp tastaǵan deıdi.

 Aıta ketý kerek, 1906 jyly ashylǵan asteroıdke Tomırıs esimi berilgen. Tomırıs – qazaq qyzdarynyń arasynda eń tanymal esimderdiń biri. Keıbir derekterge qaraǵanda, «temirdi maıystyrý», «temirdi qıratý» maǵynalaryn bildiredi. Sonymen qosa kóne ırandyq Tomrýz (úıli) sózinen shyǵýy múmkin.

 Mıras NURLANULY

Qaynaq: e-history.kz