تورک بالاسی TÜRK BALASI

TÜRK DÜNYASI UŞAQ ƏDƏBİYYATI

Patshanyń qyzy nege baqytsyz

+0 BƏYƏN


Patshanyń qyzy nege baqytsyz

/upd/2015/0930/1443550355560ad493a70046.25147873.png

    Ertede patshanyń eki qyzy bolypty. Patsha eki qyzyn da jaqsy kórip, qolynan kelgenshe olardy eshteńedenqaqpaı, qalaǵandaryn jasap, aıtqandaryn eki etpeýge tyrysady eken. Degenmende, eki qyz óse kele minezderi ózgere bastapty. Bir kúni bilimdi bir adam patshaǵa qonaqqa kelipti. Patshanyń qaıǵyly túrin kórip, sebebin surapty. Patsha: «E-e-e… surama, kúlmeıtin bir qyzym bar, dertin eshkim bilmeıdi»-deıdi. «Patsham, ruqsat etseń, saraıyńyzǵa qonaq bolaıyn. Múmkin qyzyńyzdyń qaıǵysynyń sebebin tabarmyn», — deıdi jolaýshy.Patsha qýana ruqsat etipti. 
    Sol kúnnen bastap saıahatshy eki qyzdy patsha ruqsatymen jasyryn ańdı bastapty. Qarasa ekeýi túnde jatar aldynda jastyqtarynyń astynan bir dápter shyǵaryp, bir nárseler jazyp, tańerten jazǵandaryn oqyp, oryndarynan turady eken. Saıahatshy bir kúni qyzdar uıyqtaǵannan keıin dápterlerin alyp oqysa, kishi qyz ózine jasalǵan jaqsylyqtardy, al úlken qyz tek bolmashy ádiletsizdikterdi jazypty. 
    Erteńinde saıahatshy kishi qyzdan ruqsat alyp, onyń dápterin úlken qyzdyń jastyǵynyń astyna qoıady. Tań atysymen patshanyń úlken qyzy jastyq astynan dápterdi alyp oqypty. Saraıdaǵylar ekeýine de birdeı qaraǵandyqtan ol dápterde jazylǵandardy jatyrqamapty. ózine jasalǵan jaqsylyqtar esine túsisimen júzi jadyrap, qýanǵannan án sala bastapty. Patsha úlken qyzynyń qýanǵanyn kórip, óz qulaǵy men kózine ózi senbepti. Birden saıahatshyny shaqyryp, buny qalaı júzege asyrǵanyn surapty. Saıahatshy: «Patsham, ómir aına sııaqty. Onyń jaqsy jaqtaryn oılasaq, bizge ádemi kóriner. Sizdiń úlken qyzyńyz ómiriniń jaman jaqtaryn oılaǵany úshin baqytsyz bolǵan», — dep jaýap beredi. Patsha úlken qyzyn shaqyryp, oǵan endi dápterine tek jaqsylyqtardy ǵana jazýǵa keńes beripti. 
      Sol kúnnen bastap, patshanyń eki qyzy da baqytty ómir súripti.

Qaynaq: Balalar álemi


BÖLÜM: Nağıl,