​Jeti qarǵa 

Bir qoıshynyń jeti uly bolypty. Áıeli ekeýi bir qyzdary bolýyn qatty armandapty. Jeti uldan soń kópten kútken qyzy dúnıege kelgende, olar qatty qýanypty! Shaqalaq óte kishkentaı ári áljýaz bolypty. Kirpigin áreń qımyldatyp jatady. 

Ákesi rásim boıynsha qyzdy shoqyndyrý úshin, uldarynyń birin sý ákelýge qudyqqa jumsaıdy. Ózge altaýy da álgi uldyń sonyń ere júgiripti. 

Aǵaıyndylar sýdy birinshi bolyp tartyp shyǵarýǵa umtylady. Olar birin biri kımelep talasyp júrip, qaýǵany qudyqtyń ishine túsirip alady. Qanshama áýrelengenimen, qaýǵany ala almapty. Biraq eshqaısy da úıge sýsyz barǵysy kelmeıdi. Uldaryn kúte-kúte shydamy taýsylǵan ákesi: 

— Sirá, myna áńgúdik balalar bergen tapsyrmany umytyp, taǵy da oınap ketti-aý! — dep úıde ashýǵa býlyǵady. 

Aqyry shydamy ábden taýsylyp ashýlanǵan ákesi: 

— Endeshe, kelmeseńder, báriń qarǵa bolyp ketińder! — dep aıqaı salyp qarǵaıdy.

Ákesi sońǵy sózin aıtyp bola bergende, kenet tóbesinde ushqan qustar qanatynyń sýsyly estiledi. Joǵary qarasa, tóbesinde jeti birdeı qara qarǵanyń aınala ushyp júrgenin kóredi. 

Ákesi men sheshesi osylaısha áp sátte jeti birdeı ulyn qusqa aınaldyryp joǵaltqandaryna qatty ókinip, jylap eńiregenimen, qoldarynan ne kelsin. Aqyry qoldaryndaǵy súıikti kishkentaı qyzdaryn jubanysh etedi. Jaǵyz qyz kún ótken saıyn qulpyryp, jyldar ótkende sulý boıjetkenge aınalady. 

Áke-sheshesi oǵan jeti aǵasy bolǵanyn kópke deıin aıtpapty. Bir kúni ol kórshileriniń áńgimesin kezdeısoq estip qalady: olar qyzdyń sulýlyǵyn tamsana áńgimelesedi. Jeti aǵasynyń basyna túsken baqytsyzdyqty aıtyp, oǵan qyzdy kinálapty. 

Muny estigen qyz úıge júgirip kelip, áke-sheshesinen: 

— Kórshilerdiń aıtqany ras pa, ótirik pe? — dep suraıdy. 

Ata-anasy qyzyna jaǵdaıdyń bárin aıtýǵa májbúr bolady. Boıjetken aǵalaryn qatty aıaıdy. Aǵalary kúni-túni oıynan shyqpapty. Áke qarǵysyn qalaı qaıaryp, aǵalaryn qutqarýdyń amalyn izdeıdi. 

Aqyry bir kúni ol áke-sheshesine bildirtpeı, úıden ketip qalady. Ne de bolsa aǵalaryn izdep taýyp, olarǵa tıgen qarǵystyń kúshin qaıtarmaq bolady. 

Áke-sheshesini eske túsirer belgi retinde kishkentaı saqına, qarny ashqanda jemek bolyp nan, demalǵan kezde qajet bolar dep oryndyq ala shyqqan eken. 

Qyz uzaq júredi. Júre-júre, aqyry jerdiń eń shetine jetipti. Ol munda Kúndi kóredi. Kúnnen aǵalarynyń taǵdyry týraly suramaqshy bolypty. Biraq Kún taıaı bergeni sol edi, óte ystyq ári qorqynyshty bola túsedi. 

Aıdy kórgen óyz Aıdan suramaq bolyp, endi soǵan qaraı júgiredi. Biraq onyń da júzi sup-sury, túnerińki ári yzaly eken. 

Qyz Aıdan da uzaı beredi. Jymyńdaǵan meıirimdi juldyzdarǵa jetipti. Olardyń ishindegi eń eresegi ári sulýy — Sholpan juldyz qyzdy asyqpaı tyńdaǵan soń, oǵan bir ádemi kilt beredi. Sóıtedi de, bylaı deıdi: 

— Osy kiltke ıe bol! Bul kilt bolmasa, aǵalaryń uzaq jyldar qamalyp jatqan áınek taýdyń qulpy ashylmaıdy. 

Qyz juldyzdarǵa rahmetin aıtyp, kiltti qol oramalyna túıip alady. Ary qaraı áınek taýdy izdeýge attanady. 

Qyz Sholpan aıtqan ǵajaıyp taýǵa jetkenshe kóp kúnder men túnder júredi. Aqyry kiltti almaq bolyp, oramaldyń búkteýin jazsa, ishinde eshteńe joq! Kiltti túsirip alǵan eken. Ol meıirimdi juldyzdardyń syılyǵyn joǵaltyp alǵanyna qatty ókinedi. Endi ne isteý kerek? Qyz ókinishten eńirep, kóziniń jasyn kóldetip jylaı beredi. Qyzdyń kózinen aqqan ystyq jas áınek taýǵa tıgen kezde, taýdyń qaqpasy ashylyp ketken eken. 

Qyz qaqpadan ótip, taýdyń ishine kiredi. Sol kezde aldynan bir ergejeıli shyǵady.

— Iá boıjetken, munda ne izdep júrsiń? — dep suraıdy ergejeıli. 

— Jeti aǵamdy — ıaǵnı jeti qarǵany izdep júrmin. 

— Qarǵalar úıde joq — depti sonda ergejeıli. — Eger olar kelgenshe kútemin deseń kelse, osynda qala tur. 

Ergejeıli qarǵalarǵa arnap tamaq ázirleı bastaıdy. Ázir bolǵan asty jeti tabaqqa bólip salady. Qaryndasy olardyń árqaısysynan bir shymshym aýyz tıedi. Ár keseden bir-bir urttaıdy. Sóıtedi de eń sońǵy kesege úıinen alyp kelgen júzikti tastap jiberedi. 

Kenet aýanyń sýyly, qanattardyń sýsyly estiledi. 

— Ánekı, qarǵalar úıge qaraı ushyp kele jatyr, — deıdi ergejeıli. 

Boıjetken aǵalarynan jasyrnyp otyra qalady. 

Jeti birdeı ash qarǵa ushyp kelip, óz-ózderiniń tabaǵyndaǵy tamaǵyn jep, kesedegi sýsyndaryn ishe bastaıdy. Sonda olar bir-birinen: 

— Meniń tabaǵymnan kim jegen? Meniń kesemnen kim sýsyn ishken? — dep surasady. 

Jetinshi qarǵa sýsynyn iship taýysqan kezde, keseniń túbinde jatqan júzikti kóredi. Bul júzikti óz anasynyki ekenin tanı qoıǵan qarǵa: 

— Súıinshi, baýyrlarym-aý! Munda bizdiń qaryndasymyz kelgen eken ǵoı! Endi bizdiń basymyzdaǵy qarǵystyń kúshi joıylatyn bolady! — dep qarqyldap jiberedi.

Muny estigen qyz atyp turyp, qarǵalarǵa umtylady. Osy sátte qarǵystyń kúshi joıylyp, qara qarǵalar kenet qaıtadan adam qalpyna túsedi. Olar da jan-jaqtan júgire jetip, sulý qaryndastaryn súıe beripti. 

Sodan keıin baqyttan júzderi bal-bul janyp barlyǵy aman-esen úılerine oralypty. 

Aýdarǵan: Asylbek Baıtanuly

Qaynaq:bilim-all.kz